Need pole lihtsalt küüned.

Kui teised teenused võtavad vähem aega, või lihtsalt pole seda silmast-silma kontakti, siis maniküür on hoopis teine asi. Olla tund või kaks, alla poole meetri vahega laua taga inimesega keda sa ei tunne, võib olla vahel pisut ebamugav. Kui sa ei räägi, siis sa võid tunduda ebasümpaatne, või kui küsid valesid küsimusi võid jätta lihtsalt kehva võitu mulje ja olla nii-öelda ebaviisakas.

Uute hispaanlastes klientidega on mul siiamaani tunne, et pean ennast kuidagi tõestama, võib-olla, sest ma ei ole hispaanlane ja siis ma sisendan endale, et ma pean pingutama rohkem, et olla vääriline selles riigis ja oma ametis. See võib tunduda välja öelduna tegelikult absurdne, sest olen elanud siin peaaegu 9 aastat, aga ma arvan, et välismaal elades on meil kõigil sisimas, see ebakindlus, kellel rohkem, kellel vähem. Eriti veel, kui sinu keeleline oskus ei ole perfektsel tasemel, siis on vahel tunne nagu oleksid ebaprofessionaalne teatud sorti asjades. Vahel mõtlen, et tegelikult ma olen ju palju targem kui äkki tundun, aga lihtsalt jääb puudu julgust seda välja näidata. Kui klient on välismaalane nagu mina, siis ma tunnen pigem väljakutset, teha paremini kui ta on harjunud enda kodumaal, eriti kui ta ei tule veel väga kenade küüntega.

 Püsiklientidega on aga kõik palju lihtsam, ma tean mis neile meeldib ja nemad teavad, mida oodata. See võtab maha pingeid mõlemail, sest, kui klient tuleb uuesti, on ta ilmselt minu tööga rahul (mis tekitab mulle hea enesekindla tunde), ja klient teab, et ta lahkub rahulolevana, ilma igasuguste ebameeldivate üllatusteta. Ma võin olla tõsine, pahane, väsinud või mõni päev lihtsalt pole tuju, et rääkida, või just on isu ennast välja elada ja rääkida klient sõnatuks ja sellest pole mitte midagi, on ühtmoodi päevad ja on teistmoodi päevad. Aga püsikliendid mõistavad seda, samamoodi kui mina mõistan neid: Kui näiteks keegi neist jääb laua taha magama, unustatakse broneering või jäädakse hiljaks.

Ma kohtun aastas üle 500 erineva inimese, nii palju erinevaid rahvuseid, kultuure, iseloome, elusid ja tegelikult, et teha head nägu ja olla alati viisakas ja sümpaatne, vajab paksu nahka. Mitte, et ma ei olekski sümpaatne ja kena, aga mõne inimesega see tulebki loomulikult, aga teisega tahtest tahtmata rohkem pingutatult. Ma arvan et ma olen nende aastatega klienditöös õppinud piisavalt, et inimesed on erinevad nii mitmel moel, et seda peab aktsepteerima. Ma ei pea jagama sama arvamust asjadest, aga võin kuulata argumente ja vahel see paneb isegi nägema ka asju teise külje pealt.

 Mul on üle 150-ne püsikliendi, ja umbes pooled neist on mul juba aastaid. Ja sellest tulenevalt tuleb tegelikult pealkiri tänasel blogil. Kas need on lihtsalt küüned? Kliendid, kes tulevad iga kuu üks või mitu korda, neid ei saa nimetada enam lihtsalt küünteks. Küünte taga on inimesed, kes on ühel või teisel moel saanud olulisemaks, need ei ole enam lihtsalt kliendid. Meil on tekkinud rohkem usaldust, me tunneme üksteist päris hästi, see pole lihtsalt müüt, et maniküüris olles, saab pealekauba teraapiat. Vahel on vaja minul ennast tühjendada, vahel neil. Kas meil on alati olemas see sõbranna või elukaaslane, kellega rääkida oma muresid, või võib-olla sa lihtsalt ei taha rääkida alati inimesega, kes on sulle liiga lähedane? Ja mida rohkem ma kuulen jutte erinevatest eludes, erinevatest suhetest ja olukordadest, saan aru, et me polegi üldse nii erinevad. Alati on korduv muster, üritame mõista mehi, ja olla paremad ning mõistvamad ja see tore teismeliste teema on nagu sama puuga löödud. Oi kui hea on vahel kuulata, et on asju mis ei toimu ainult minuga ja kuidas väga suur osa asjadest toimub meie kõigiga, see kuidas elu erinevad etapid leiavad meid kõiki üles mingil hetkel ja me justkui peaksime oskama nendega tegeleda. Mina pole saanud kaasa sünniga kasutusjuhendit, ja ka mitte oma lastega, nii et elu ongi üks eksperimenteerimine. On langused ja tõusud, võidame ja kaotame. Ei ole õigeid ja valesid otsuseid. Kukume ja tõuseme üles. Jookseme vahest silmad kinni, hirmust neid lahti hoida. Aga mis tuleb, on pidanud tulema, varem või hiljem ja sellega peab lihtsalt leppima ja tegelema.

Minu suur osa klientidest on elukogenud, avatud silmaringiga ja ma naudin väga kuulata kõiki neid põnevaid kogemusi, mis neil on olnud ja mida nad on näinud ja kus on käinud. Ma olen nii tänulik oma töös, just selle eest, et ma kohtun nii paljude erinevate inimestega, kes avardavad iga päev rohkem minu silmaringi ja ausalt, peaaegu igapäev õpin midagi juurde. Ja loodetavasti nad on saanud ka minult teinekord vajalikku infot ja head nõu, mis on osutunud kasulikuks.

Räägitakse, et parim töö, on töö mida sa naudid, sest siis sa ei tee tööta ühtegi päeva. Ma ütlen ausalt, et mul on päevi, kus ma ei tööta. Ja seda suurelt jaolt, tänu minu ülimalt toredatele klientidele, kes on suurepärased inimesed ja teevad töö tegemise nauditavaks. Aga see ei tähenda muidugi, et ma ei oleks peale pikka tööpäeva väsinud, ikka olen, ka nauditavad asjad väsitavad ja eriti kui sa pingutad, et anda endast parim.

Mu poeg ütles mulle kord, et ma võiksin teha palju olulisemat tööd kui küünetehnik, tema arvates olen ma selleks tööks liiga tark ja et see polevat üldse eluks vajalik töö. Ma vastasin talle, et muidugi on see tähtis amet, ma teen inimesi õnnelikuks. Kas pole nii, et kui sa saad värskelt tehtud uue maniküüri, et sa oled õnnelikum? Seda siis muidugi juhul kui küüned on ikka ilusti tehtud. Mulle tuli natuke aega tagasi uus klient, kelle jubedad küüned saatsid teda terved jõulud ja sellisel juhul küüned ikka õnnelikuks ei tee.. Aga ka mitte ainult värskelt tehtud maniküür, küüned püsivad väga pikalt ilusad. Ja üks ilus maniküür on ju naise peegel, me kasutame oma käsi peaaegu igas tegevuses ja kohe kindlasti selle kolme nädala jooksul saad sa mõne ilusa kommentaari, mis tõstab jällegi sinu enesetunnet.

Mõnda aega tagasi nägin kuidas mu klient peitis närviliselt oma küüsi, samal ajal kui ma tegin ta kulme ilusaks, ja siis ma märkasin, et tal olid küüned poolenisti näritud ja ta häbenes oma küüsi, ta tundis ennast nii ebakindlalt, nii, et kas need on ikka lihtsalt küüned? Pakkusin talle, et teeme küüned korda ja saad enesekindlalt võtta oma käed taskust välja. Ta arvas, et tema küüned on liiga halvas seisus, et saaks midagi parandada. Me tegime seda ja ütlen ausalt, et ta on nii uhke nende üle ja lehvitab neid nüüd rõõmuga.

Enamus inimesed, kes närivad oma küüsi, lõpetavad selle, kui hakkavad lakkima küüsi püsilakiga või geeliga.  Nii et see on palju tõhusam, kui igasugused erinevad vedelikud, mis peaksid kui võtma ära selle halva harjumuse. Ja see on lausa uskumatu kui paljudel inimestel on see probleem või siis õigem öelda paha harjumus. Kas meie elud on tõesti nii stressirohked, ja see muudab meid närviliseks. Või tegemist on ka suures osas geenides, kuna väga tihti tuleb ka ette, et üks vanematest on seisnud mingil hetkel sama probleemi ees. Aga võibolla aitab natuke kaasa sellest loobumisse, kui teaksite kui palju mustust sinna alla koguneb ja sellest tulenevalt võib see tekitada terviserikkeid. Selle lõpetamine on väga olulisel kohal just sinu tervisele, mitte ainult sinu ilule.

Vahel ma ei näe, kes on tegelikult nende küünte taga, võib-olla vahel on ka parem mitte teada. Kes teab?

Üks on kindel, me oleme erinevad, ja vahel me ei peaks muutma ennast, kes ja milline me oleme, peaksime olema pigem mõistavad ja inimlikumad üksteise suhtes ja aktsepteerima, et me oleme erinevad. Kas see poleks natuke veider, kui me oleksime kõik ühesugused?

Mis teie arvate kallid lugejad, kas need on lihtsalt küüned?

Palun tee lahti see link ja vasta küsimustele: https://surveymars.com/q/TOD3DhQUV